Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund

Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund
조선 민주주의 인민 공화국 /
/ 朝鮮民主主義人民共和國
*(Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk)*
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Phen'jan
Eläjiden lugu (2018)	25,381,085 ristitud
Pind	120,538 km²
Kel'	korejan
Valdkundan pämez'	Kim Čen In
Päministr	Kim Dže Rön
Religii	ateizm
Valüt	KRDT:n von (KPW)
Internet-domen	.kp
Telefonkod	+850
Aigvö	UTC+9

Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund vai KRDT (kor.: 조선 민주주의 인민 공화국 / 朝鮮民主主義人民共和國 Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk, se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmazijas. Toine valdkundan nimituz om Pohjoižkorei, kävutadas sidä erižtel da levedašti. Valdkund sijadase Korejan pol'saren pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Phen'jan.

Istorii

Vn 1945 15. päiväl elokud Korejan territorii oli päzutadud Japonijan sodavägišpäi.

Vn 1948 9. päiväl sügüz'kud KRDT:n aluz om pandud, ühtel päiväl aigemb ezmäine Konstitucii oli vahvištadud.

Vn 1972 27. päiväl tal'vkud nügüdläine Konstitucii (kahtenz' lugul), om vahvištadud parlamental. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1992^[2], 1998, 2009 da 2012 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

KRDT sijadase Korejan pol'saren pohjoižes.

Valdkund om röunoiš Kitainke pohjoižpoles (röunan piduz — 1416 km), Venämanke pohjoižpäivnouzmas (18 km) da Suvikorejanke suvipoles (238 km). Suvikorejan röunal om demilitarizuidud zon nell' kilometrad levette da 241 km pitte (om saudud vozil 1960−70). Ühthine röunoiden piduz — 1672 km.

Pohjoižkorejan päivlaskmaižed randad lainištab Pakuine meri, päivnouzmaižed — Japonijan meri. Ühthine randanpird — 2495 km.

Reljef om mägikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Pektusan-lämoimägi, 2744 metrad valdmeren pindan päl.

Klimat om kontinentaližen da valdmeren kombinacijaks, nellänke voz'aiganke. Kezal musson tob äi vihmoid, tal'v om kuiv da vilu.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, cink, magnii, kuld, vas'k, alüminii, nikel', vol'fram, hahktin, mec, gidroenergii, toižed varad — špat, grafit, keitandsol.

Politine sistem

Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan todesine pämez' om Valdkundaližen kaičendkomitetan ohjandai, vspäi 2011 — Kim Čen In. Hänen arvnimed: ülembaine ohjandai; partijan, armijan da rahvahan lider.

Parlament — Ülembaine Rahvahan Suim (kor.: 최고인민회의 / 最高人民會議, Čoego Inmin Hoe-ui) — om üks'kodine 687 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendoiktuz zavodiše seičemetoštkümnevoččes igäspäi. Parlamentan prezidium om kollektivine nominaline valdkundan pä, se radab kaiken. Parlament paneb ohjastusen ministrid radsijha.

Kaik koume partijad oma valdkundas, kaik ned oma Ühthižen Demokratižen frontan ühtnijad.

KRDT:n parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 10. päiväl keväz'kud. Kim Dže Rön radab ministrišton ezimehen (päministran) vn 2019 sulakun 11. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: KRDT:n administrativiž-territorialine jagand.

Pohjoižkorejas om ühesa provincijad, kaks' lidnad oiktanke alištusenke da koume erilišt administrativišt regionad.

Eläjad

KRDT:s elädas korejalaižed (99 %), hö oma ateistad. Veroline uskond om buddizm konfucijanizman filosofijanke. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 24 851 627 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2004, surembaspäi penembha): Hamhin, Nampho, Keson, Vonsan, Čhondžin.

Ižanduz

KRDT om lujas goll' agrariž-industrialine valdkund planiruidud ižandusenke, rippub verhiden maiden abuspäi, söndtavaroiden tondaspäi ezikät. Holitišiden sferan šingotez om palah'ne. Vspäi 1960 valdkund ei publikui luguid ičeze ižanduses, ka sen olendan kaik arvod oma lähevenujad i ezimeletadud vaiše. Pohjoižkorejan äivozne izoläcii mail'maspäi jäb znamasižeks. Sured edheotandad oma valdkundaližed, om äi penid privatižid edheotandoid. Elektruz tegese gidroenergetikal i kävutajil kivihil't stancijoil. Ekonomikan problemad oma mahusen pindan mairiž maižandusen täht (0,12 ga ühtele hengele) mägireljefan tagut i keskitadud ohjanduz.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2023 andmused): maižanduz 22,0 %, tegimišt 47,1 %, holitišiden sfer 30,9 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2008: maižanduz 37 %, tegimišt 63 %.

Valdkundan import ületab eksportad severzihe-se kerdoihe. Ende päeksport oli kivihil' (18 %), sobad (läz 13 %), raud da raudkivend (11 %), metallad (läz 10 %), himižen tegimišton produktad (läz 10 %), elekromašiništ da detalid (8 %); toine eksport — merenproduktad (5 %), kuld (2 %), pähkmed (1 %). Vl 2019 eksport oli časuiden komponentad, produktad čomuden täht, raudan ühthesuladused, openduzmodelid (maketad), vol'fram. Importan tavarad (2019) oma sobad da amunicii, soivoi, ris, nižuproduktad, sein- i käzičasud. Irdpol'žen torguindan päine partnör om Kitai (KRDT:n eksportan 73,6 % i importan 96,6 % vl 2023).

Homaičendad

Irdkosketused

KRDT:n oficialine sait (naenara.com.kp). (kor.) (angl.) (fr.) (isp.) (saks.) (ven.) (kit.) (jap.) (arab.)
KRDT:n informacižen agentusen oficialine sait (kcna.kp, uzištused). (kor.) (angl.) (kit.) (isp.) (jap.)

Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund Vikiaitas

	Azijan valdkundad
	Azijan valdkundad Afganistan \| Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) \| Armenii \| Azerbaidžan¹ \| Bahrein \| Bangladeš \| Brunei \| Butan \| Egipt² \| Filippinad \| Gruzii¹ \| Indii \| Indonezii³ \| Irak \| Iran \| Izrail' \| Japonii \| Jemen² \| Jordanii \| Kambodž \| Kazahstan¹ \| Katar \| Kipr¹ \| Kirgizstan \| Kitai \| Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund \| Korejan Tazovaldkund \| Kuveit \| Laos \| Livan \| Malaizii \| Mal'divan Sared \| Mjanmar \| Mongolii \| Nepal \| Oman \| Pakistan \| Päivnouzmaine Timor \| Saudan Arabii \| Singapur \| Sirii \| Šrilank \| Tadžikistan \| Tailand \| Turkanma¹ \| Turkmenistan \| Uzbekistan \| Venäma¹ \| Vjetnam
	¹ Om Evropas mugažo. ² Om Afrikas mugažo. ³ Om Valdmerimaiš mugažo.

[1] Pohjoižkorejan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 1972 KRDT:n Konstitucii vn 1992 vajehtusidenke. — Worldconstitutions.ru. (ven.)

[1]

[2]