Roger Penrose

Roger Penrose (2005)

Roger Penrose (1978)

Roger Penrose (sündinud 8. augustil 1931) on inglise matemaatik ja füüsikateoreetik, nobelist.

Avastuse eest, et mustade aukude teke on üldrelatiivsusteooria kindel ennustus, sai ta ühe poole 2020. aasta Nobeli füüsikaauhinnast. Ta jagas auhinda Reinhard Genzeli ja Andrea Gheziga, kes avastasid meie galaktika keskmes supermassiivse kompaktse objekti.

Penrose on lõpetanud 1952. aastal University College Londoni bakalaureusekraadiga ja saanud 1957. aastal Cambridge'i Ülikoolist doktorikraadi (PhD) matemaatikas (doktoritöö "Tensor Methods in Algebraic Geometry"). Aastatel 1964–1966 oli ta Birkbeck, University of Londonis reader ja 1966–1973 rakendusmatemaatika professor. 1973. aastal sai ta Oxfordi Ülikoolis Rouse Balli matemaatikaprofessoriks. Emeriteerus 1998. aastal.

Roger Penrose rajas aegruumilisi singulaarsusi käsitlevate uurimustega üldrelatiivsusteoorias rakendatavate globaalmeetodite aluse. Lisaks sellele on Penrose arendanud ka nullmassiga väljade üldteooriat.

Konformne tsükliline kosmoloogia

Penrose'i konformne tsükliline kosmoloogia (2005) on teooria, mis väidab, et kogu Universumi ajalugu sellisel kujul, nagu me seda teame, on vaid üks pideva arengu ajastu. Ühe universumi paisumine viib järgmise universumi "suure pauguni". Aeg ja ruum muudetakse ning ülimassiivsete mustade aukude vastasmõju ühes universumis jätab jälje järgmisse universumisse. Selle teooria põnev aspekt on see, et meie kosmiline taustkiirgus võib sisaldada eelmise universumi jälgi.

2010. aastal ilmus teadusartikkel, milles Penrose koos armeenia kosmoloogi Vahagn Gurzadjaniga teatasid võimalikest tõenditest, mis põhinevad kontsentrilistel ringidel, mis leiti kosmoseaparaadi WMAP-ilt saadud andmetes kosmilise mikrolaine taustkiirguse kohta ning mille kohaselt eksisteeris varasem universum enne meie praeguse Universumi Suurt Pauku.

Penrose populariseeris oma teooriat 2010. aastal ilmunud raamatus "Cycles of Time: An Extraordinary New View of the Universe".

Tunnustus

Teadusauhinnad

• 1971 – Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind
• 1975 – Eddingtoni medal (koos Stephen Hawkingiga)
• 1988 – Wolfi füüsikaauhind (koos Stephen Hawkingiga)
• 1989 – Diraci medal
• 1990 – Albert Einsteini medal
• 1998 – Helmholtzi medal
• 2000 – Karl Schwarzschildi medal
• 2000 – Marcel Grossmanni auhind
• 2004 – Amaldi medal
• 2008 – Copley medal
• 2019 – Pomerantšuki auhind
• 2020 – Nobeli füüsikaauhind

Valitud teadusühingute liikmeks

• 1972 – Londoni Kuninglik Selts (liige)
• 1994 – Poola Teaduste Akadeemia (välisliige)
• 1998 – USA Riiklik Teaduste Akadeemia (välisliige)
• 2011 – Ameerika Filosoofiaselts (välisliige)

Muud autasud

• 1990 – Kuningliku seltsi teadusraamatu auhind ("The Emperor's New Mind")
• 1994 – Knight Bachelor
• 2000 – Order of Merit

Isiklikku

Tal oli maletajast vend Jonathan Penrose. Vanem vend Oliver Penrose on füüsik ja õde Shirley Hodgson (sündinud 1945) on geneetik. Nende kõigi isa oli geneetik Lionel Penrose.

Teoseid

• The Emperor's New Mind: Concerning Computers, Minds, and The Laws of Physics (1989)
• Shadows of the Mind: A Search for the Missing Science of Consciousness (1994)
• The Nature of Space and Time (koos Stephen Hawkingiga) (1996)
• The Large, the Small and the Human Mind (koos Abner Shimony, Nancy Cartwrighti ja Stephen Hawkingiga) (1997)
• White Mars: The Mind Set Free (koos Brian Aldissiga) (1999)
• The Road to Reality: A Complete Guide to the Laws of the Universe (2004)
• Cycles of Time: An Extraordinary New View of the Universe (2010)
• Fashion, Faith, and Fantasy in the New Physics of the Universe (2016)